Test Test Test Test

Õpetajad


Lemme-Liis Elp: käsikellad, solfedžo, kellamängu kursus täiskasvanutele

Lemme-Liisi esmased kokkupuuted muusikaga said alguse laulu- ja tantsuringist tema sünnilinnas Pärnus. 6-aastaselt alustas ta juba klaveriõpinguid Pärnu Lastemuusikakoolis, millele aastaid hiljem loogilise jätkuna järgnesid õpingud Eesti Muusikaakadeemias. Värske lõpetajana asus ta tööle Lilleküla Gümnaasiumi, millele lisandus peagi laulmine ARSISe kammerkooris ja mängimine kellade ansamblis, mille liige ta ka tänaseni on. Ja kui Arsise Kellade Kool loodi, oli tema üks esimesi õpetajaid, kes tööle värvati. Lemme-Liis, kes oma sõnade kohaselt sarnaneb väliselt sügisese pihlakaga ja seesmiselt isepäise loomaga nagu on seda kass, armastab kuulata erinevat muusikat, kuid süda kuulub siiski hard-rock muusikastiilile (lemmikuteks Metallica, Rammstein, Manovar), mille fänn on ka Lemme-Liisi abikaasa. Et aga abikaasa Rauno on ametilt Estonia Rahvusooperi solist, siis kuuluvad koduste muusikahetkede juurde kindlalt ka kaunid ooperimeloodiad. Õpetaja ameti juures hindab Lemme-Liis kõige enam noorte seltskonda, kes igas mõttes tema vaimu erksana hoiab. Temale kuulub järgmine väljend - ma tean alati kuidas minu päev algab, kuid ei tea iial, millega see päev lõppeda võib.

 

Merike Poom: klaver 

Merikese esimesed kokkupuuted muusikaga toimusid tänu tema isale, kes mängis bändis ning armastas laulda tihti koos tütrega. Muusika oli au sees terves peres – muusikat on õppinud nii Merikese õde kui ka vend ning nende tädi on dirigent. Kooli minnes astus Merike paralleelselt ka muusikakooli ning nii said alguse ametlikud muusikaõpingud. Merike on töötanud Nõmme muusikakoolis ning Šotimaal noorte akadeemias (RSAMD Junior Academy) improvisatsiooni õppejõuna. Merikesele meeldib õpetajaameti juures kõige rohkem just lastega töötamine ja see, et iga laps on omamoodi. Olles pidevalt muusika keskel kuulab ta heameelega dzhässi, pop-muusikat, klassikat ja seda nii kodus, kontsertidel kui ka auto või bussiga sõites. Ise ta tahaks olla ühe oma lemmikhelilooja, Beethoveni „Waldstein“ sonaat, kuna see on särav, elujõuline, haarav ja väga ilus.

  

Kaisa Luik: muusikalugu

Päris esimest kokkupuudet muusikaga Kaisa ei mäleta, aga küllap pidi see kuidagi seoses viiuliga olema, sest ema käekõrval Kuusalu muusikakooli katsetele minnes ei leppinud ta millegi muu kui ainult viiuliga. Pärast Kuusalu muusikakooli ja ühtlasi ka sealse põhikooli lõpetamist hakkas Kaisa linnatüdrukuks ning õppis Prantsuse Lütseumi kõrvalt ka G.Otsa nimelises muusikakoolis eelõppes - ikka viiulit. Soov muusikamaailmas olla oli nii suur, et pärast Otsa kooli lõpetamist 2013.aastal, asus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateadust õppima. Lisaks klassikalisele muusikale leidub Kaisa lemmikuid teisteski žanrites, 80ndate rokist mahedate indie-bändideni. Erilise huviga hoiab ta kätt Eesti värske muusika pulsil. Muusikast end välja lülitades meeldib Kaisale sporti teha ja tantsida, lugemine on samuti tema lemmiktegevusi. Kui Kaisa oleks mõni muusikapala, siis kindlasti Prokofjevi viiulikontsert nr 2, sest see on ettearvamatute käänakutega ning lummavate meloodiatega nõudlik teos, millel on mingi kummaline-kummitav mõju.  

 

Leena Ojavee: klaver, eelkursus

 

Mare Laur: klaver